Kuues, seitsmes ja kaheksas ÜRO Peaassamblee resolutsioon, milles nõutakse surmanuhtluse moratooriumi kehtestamist:
Nende riikide hääletusandmed, kes säilitavad surmanuhtluse narkokuritegude eest (+ = poolt; - = vastu; abs = erapooletuks jäämine)
| 2016 | 2018 | 2020 | Kinnitatud minimaalsed surmanuhtlused narkokuritegude eest, 2020 |
Bahrein | abs | - | - | |
Bangladesh | - | - | - | |
Brunei Darussalam | - | - | - | |
Hiina | - | - | - | ? |
Kuuba | abs | abs | abs | |
Egiptus | - | - | - | |
India | - | - | - | |
Indoneesia | abs | abs | abs | 77 |
Iraan | - | - | - | ? |
Iraak | - | - | - | |
Jordaania | abs | abs | + | |
Kuveit | - | - | - | |
Laose RDV | abs | abs | abs | 13 |
Liibüa | - | + | - | |
Malaisia | - | + | + | 25 |
Myanmar | abs | abs | abs | |
Põhja-Korea | - | - | - | |
Omaan | - | - | - | |
Pakistan | - | + | - | |
Katar | - | - | - | |
Saudi Araabia | - | - | - | ? |
Singapur | - | - | - | 6 |
Lõuna-Korea | abs | abs | + | |
Lõuna-Sudaan | + | abs | abs | |
Sri Lanka | + | + | + | 5 |
Palestiina riik | puudub | Ei kohaldata | Ei kohaldata | |
Sudaan | - | - | - | |
Süüria | - | - | - | |
Taiwan | puudub | Ei kohaldata | Ei kohaldata | |
Tai | abs | abs | abs | 8 |
Araabia Ühendemiraadid | abs | abs | abs | |
USA | - | - | - | |
Vietnam | abs | abs | abs | 79 |
Jeemen | - | - | abs | |
2020. aastal toimus ka märkimisväärne kodanikuühiskonna aktivism surmanuhtluse vastu. Isiklikele kogunemistele seatud piirangute tõttu keskendusid jõupingutused veebis. Üks näide on LBH Masyarakat'i poolt algatatud petitsioon Merri Utami, Indoneesia võõrtöötaja juhtumi kohta, kes on veetnud üle kümne aasta surmanuhtlusel, kuna teda on narkokaubandusega petetud. Petitsioonile, milles palutakse Indoneesia presidendil Joko Widodolol anda Merrile armu, on kirjutamise ajal kogunenud üle 19 000 allkirja. Nagu aruande lõpus olevas eriosas uuritakse, on kaitsjad korduvalt nimetanud avalikkuse kaasamist internetis üheks peamiseks strateegiaks surmanuhtluse vastu võitlemisel. Narkootikumidega seotud hukkamiste märkimisväärne vähenemine on kahtlemata positiivne areng - see annab riikidele võimaluse uuesti läbi mõelda selle poliitika vajalikkus ja tõhusus ning kaitsjatele võimaluse tõhustada veelgi oma nõudmisi selle kaotamiseks. Siiski on surmanuhtluse puhul tegemist enamatega kui hukkamised ise. COVID-19 ajal võib õigussüsteemi toimimine muuta hukkamiste läbiviimise keeruliseks või peaaegu võimatuks, kuid see ei pruugi surmanuhtluse määramist peatada. Nimelt
mõisteti 2020. aastal vähemalt kümnes riigis vähemalt 213 inimest narkokuritegude eest surma - see on 16,3% rohkem kui 2019. aastal kinnitatud 183 inimest. See kasvutrend oli eriti märkimisväärne mõnes riigis, näiteks Indoneesias, kus 2020. aastal mõisteti uimastikaubanduse eest surma 77 inimest (79%-line kasv võrreldes 2019. aastaga). Teisalt aitab märkimisväärne arv surmaotsuseid kaasa surmanuhtluse all olevate inimeste arvu suurenemisele, kus paljud on veetnud rohkem kui kümme aastat. Selline vankumatu tuginemine surmanuhtlusele - isegi erakorraliste väljakutsete ajal - on sama murettekitav kui hukkamised ise.
Oluline on märkida, et surmanuhtluse puhul valitseb endiselt üldine ja süstemaatiline läbipaistvuse puudumine, mis on vastuolus selgete rahvusvaheliste standarditega. Läbipaistvuse küsimus teravnes 2020. aastal, mil teabe kogumine surmanuhtluse kasutamise kohta narkokuritegude eest oli veelgi keerulisem kui varasematel aastatel. See on tõenäoliselt tingitud COVID-19 domineerimisest uudistes, liikumisele kehtestatud piirangutest ja kodanikuühiskonna ruumi kahanemisest; kõik need mõjutasid negatiivselt surmanuhtluse sõltumatut järelevalvet. Samal ajal peatusid või lükkusid edasi mitmed ÜRO inimõiguste alased protsessid, nagu näiteks lepinguorganite poolt teostatavad riikide läbivaatamised ja erimenetluste riigivisiidid, mille tulemusel oli surmanuhtluse kohaldamise jälgimiseks veelgi vähem vahendeid. See annab märku sellest, et järelevalveprotsessid on hädavajalikud, et tagada rikkumiste ja suundumuste dokumenteerimine ja nendega tegelemine. Hästi integreeritud inimõiguste järelevalve ja dokumenteerimine peaks saama oluliseks komponendiks, et vältida edasisi ja tulevasi inimõiguste rikkumisi. Lõpuks, 2020. aastal oli ka näha mõnede riikide taandarengut, mille käigus kavatsetakse kohaldada karmimaid karistusi narkokuritegude suhtes. Näiteks Filipiinide president Rodrigo Duterte on jätkanud surmanuhtluse taaskehtestamist oma "narkosõja" raames. Käesoleva artikli kirjutamise ajal on kongressi alamkoda vastu võtnud seaduseelnõu, mis taaskehtestaks surmanuhtluse, ja seda hakatakse arutama senatis.